
Oled ilmselt mõelnud, miks osad veinid on mõeldud koheselt tarbimiseks ja teised saavutavad oma tipu alles aastakümnete pärast. Mis mõjutab veini kvaliteeti ja annab sellele võime maitses areneda mitmete aastakümnete jooksul?
Prantsuse keeles on kasutusel selline mõiste nagu terroir. See on kombinatsioon territooriumi pinnasest, geograafilisest asendist ja kliimast, kus viinapuu on kasvanud. Kõik need aspektid mängivad rolli viinamarja kvaliteedi kujunemisel. Kõrvale ei tohi jätta ka inimese töö mõju veinide valmistamisel.
Kvaliteetveini tootmiseks on oluline, et viinapuu marjade maitsesse jõuaksid pinnasele omased maitsenüansid. Seetõttu mängib suurt rolli pinnase kvaliteet ja mulla koostis. Et vajalikud mineraalid pinnasest kätte saada, peavad viinapuu juured ulatuma põhjaveeni - kuni 20m sügavusele. Selleks, et viinapuu hakkaks kandma viljakat ja veinide mõistes suurepärast saaki, võib kuluda kuni 10 aastat.
Seejuures mõjutavad saaki ka mitmed välised tegurid. Näiteks kui veiniistandust tabab väga sademete või lausa rahetormide rohke aasta, kannatab selle tõttu ka saak. Sademete tulemusel langeb põhjavesi sügavamale, mistõttu ei pääse selleni lühemate juurtega taimed, mistõttu omakorda jäävad olulised mineraalid omastamata ja veini kvaliteet kannatab. Sama juhtub ka põua aastatel, mil on vaja viinapuid kasta.
Olenevalt viinamarja sordist võib viinapuu kasvamiseks vajalik temperatuur erineda. Temperatuur mõjutab viinamarjade suhkrusisaldust. Kehtib reegel, et 17g/l suhkrut viinamarjamahlas annab käärimisel 1% alkoholi. Enamike väärisveinide puhul jääb alkoholisisaldus vahemikku 11.5-13.5%, valgete puhul madalam, punastel kõrgem. Kui seda on vähem, siis on kvaliteet madalam ja veini järele ei ole nii suurt nõudlust.
Kuna temperatuur mängib olulist rolli veini viinamarjade kvaliteedi kujunemisel, ei saa rääkimata jätta ka kliimasoojenemise mõjust väärisveini piirkondadele. Näiteks Burgundias on viimase 30 aastaga keskmine temperatuur tõusnud lausa 1,5 kraadi. See on mõjutanud kvaliteeti - sama põllulapi viinamarjadest saab vähem kõrgekvaliteedilist veini toota. Tänu suurele nõudlusele ja vähesele saadavusele tõstab selline trend veinide hinda. Kuna me ei tea mida kliimamuutused endaga kaasa toovad ja kuidas see veinide toodangut tulevikus mõjutab, siis on just praegu õige aeg enda portfelli väärisveine varuda.
Tänapäeva tehnoloogia areng on mõjutanud ka vääriveinide valmistamist. Isegi, kui kasvutingimused mõne aastakäigu puhul ei ole suurepärased, siis on võimalik tehnoloogia abil kehvemate aastakäikude kvaliteeti tõsta.
Teisalt, kuna veini puhul on tegu põllumajandustoodanguga, mängivad ka siin rolli pinnasesse imendunud kemikaalid. Seetõttu on näiteks Ida-Euroopa riikides nagu Rumeenia ja Bulgaaria, mis jäid tänu Nõukogude ajale kemikaalidest puutumata, väga head tingimused veinide kasvatamiseks. Sealsed veinid on kvaliteetsed ja nende populaarsus maailmas on kasvavas trendis, kuid sellegipoolest on praegu suurem nõudlus Burgundia madalama klassi väärisveinide kui Rumeenia tippude järele.

Eesti esimene vaid väärisveinidesse investeeriv fond lõpetas esimese aasta 9% kasumis. Aasta jooksul on WineFortune Premium Selection fondi investeerinud üle 450 investori, kokku üle 650 000 euro...
-medium.jpg)
Kindlasti ei ole selleks kõik maailma veinid ja sõltumata asukohast. Tegemist on väärisveinidega ehk veinid, mille väärtus ajas kasvab. Me...

Eestis alustas tegevust esimene fond, mis investeerib ainult väärisveinidesse. Tegemist on ainulaadse investeerimisinstrumendiga alternatiivse varaklassi ehk väärisveinide maailmas. Fondi investeerida saab nii era-...